Ettevõtetele

/Ettevõtetele
Ettevõtetele2016-12-20T19:21:16+00:00

Äriplaan: milliste tulude ja kuludega arvestada?

Milline investeering tasub ära?

Ettevõtte juhtimisel, olgu suur või väike, on iga päev vaja vastu võtta otsuseid. Olgu selleks siis igapäevane juhtimine või strateegilised otsused. Igapäevaselt tuleb otsustada, kui palju toota, kui palju oma töötajate palka tõsta, et turul konkurentsivõimeliseks jääda, kas peaks töötajaid juurde palkama ja millistesse kuluridadesse investeering end ka ära tasub. Strateegilises plaanis tuleb leida vastused küsimustele, kas hetkel tehtav investeering laienemiseks tasub ära, ning kuhu laieneda, milliseid kulusid ja milliseid tulusid planeerida. Kasumi planeerimiseks on vaja teada nii tulude kui kulude prognoosi.

Kõikidele neile küsimustele on lihtsam leida vastuseid, kui teada ümbritseva majanduskeskkonna suundumusi.

Kuidas makrokeskkonna analüüs enda jaoks tööle panna:

  • Äri planeerimine.

    Ettevõtte strateegilisel planeerimisel on abiks makrokeskkonna tundmine ning turuanalüüs.

  • Riski juhtimine.

    Makrokeskkonna monitoorimine võimaldab ärikeskkonna riske juhtida

  • Ärivõimalused.

    Võimaldab leida uusi ärivõimalusi.

Tuluprognoos sõltub nõudlusest

Kõikidele nendele küsimustele vastamine taandub peamiselt ühele tundmatule – leida vastus küsimusele, milline on nõudluse olukord. Lähtuvalt nõudluse olukorrast saab otsustada, kas peaks tegema investeeringuid ka pakkumise suurendamiseks. Või on oht, et pakkumine turul kasvab kiiremini kui nõudlus, ning konkureerimine muutub raskemaks ja tuleb arvestada võimaliku hinnalangusega ning suuremate turunduskuludega, et konkurentsis ellu jääda.

Seda, milline on tööstusharus pakkumine, turuosalised valdavalt teavad. Küsimärgiga jääb õhku rippuma aga nõudluse pool – kui kiirelt see võiks kasvada? Ega seda olegi kuigi lihtne hinnata. Valdavalt hindavad ettevõtted ka seda silma järgi – selle järgi, kuidas kaup müüb. Tagasilöögid selle meetodi juures võivad tulla aga sellest, et sellise meetodiga saab hinnata peamiselt hetke olukorra nõudlust ning ei saa hinnata, kas praegused otsused end ka mõne aja pärast õigustavad. Selleks, et ettevõtte plaane vähegi pikema aja peale seada, on tarvis ka nõudluse prognoosi, mis baseerub laiemal hulgal infol kogu majandusest.

Kuidas prognoosida nõudlust?

Nõudlus tuleneb üldises plaanis tarbijate ostujõust ning soovist osta. Ostujõud sõltub tööturu olukorrast ja see omakorda ettevõtete olukorrast. Lisaks veel finantseerijate valmidusest nii tarbijatele kui ettevõtetele laenu anda. Kokkuvõttes esindab nõudluse kasvu kogu majanduse kasv, ehk kõikide majanduses tegutsevate osapoolte valmidus ja võimekus osta. Seega, et kogu nõudlust prognoosida, peab suutma prognoosida majanduskasvu.

Selleks, et majanduskasvu prognoosida, tuleb kokku panna võimalikult laias skaalas näitajad. Mida rohkem teadmisi on majanduse erinevate osade kohta, seda tõenäolisem on kogu majanduse prognoosiga piisavalt lähedale potentsiaalsele tegelikkusele jõuda.

Majanduskasvu prognoose on mitmeid. Neid teevad erinevad asutused. Kuna prognoosimiseks pole majandusteaduses ühtset valemit leiutatud, tehakse seda väga erinevatel meetoditel, alates kõhutundest kuni suurte makromudeliteni.

Kuidas ära tunda head prognoosi?

Hea prognoos peaks vastama järgmistele tingimustele:

  • Peaks põhinema arvutustel
  • Kõhutunde lisamiseks prognoosile peaks prognoosijal olema pikaajaline kogemus ning need situatsioonid eelnevalt kas läbi analüüsitud või läbi elatud
  • Prognoosimeetod ei peaks põhinema aegridade lihtsal pikendamisel. Prognoosimudeli väärtus peegeldub sellest, kas see suudab prognoosida ka olude muutusi ning majandusolukorra pöördumist
  • Prognoosija peaks tundma seda majandust, mida analüüsib. Kohapeal olemine annab tugeva eelise
  • Prognoosija peaks võimalikult palju teadma, mis sünnib ka mujal maailmas, sest tihti lööb äike sisse just kusagilt kaugelt.

Erinevad mudelid teenivad erinevat eesmärki. Majanduskasvu numbrilise prognoosi saamiseks on tarvis kokku arvutada suurel hulgal erinevaid näitajaid. Sellised mudelid ei prognoosi aga kuigi usaldusväärselt majandusolude muutumist. Muutuvad olud tuleb neisse mudelitesse sisse panna muudest mudelitest.

Majanduse pöördepunktide prognoosimiseks kasutatakse teatud indikaatoreid, mille käitumine on igas majandustsüklis sarnane ning ennustab pöördepunkte üsna suure usaldusväärsusega.

Kas majandus kasvab või kahaneb?

Väliskeskkonna suundumused